Vigastuste tõenäosuse uuring Tallinna Spordikoolis

Juba spordikooli töö esimeste kuude jooksul jõudsime koos treeneritega arusaamisele, et saavutussportlaste ettevalmistussüsteemis on vajalik arendada teaduslikke meetodeid. Mitmel põhjusel jääb see teema paljudes klubides ja paljudel treeneritel enamasti tagaplaanile. Kindlasti nõuab teaduslike meetodite kasutuselevõtt raha, aega ja järjekindlust, sest tulemused ei ilmne kohe. 2015. aasta lõpus astusime esimese sammu – sõlmisime koostöölepingu Tallinna Ülikooliga. Järgmiseks sammuks oli laiaulatuslik projekt, kus spordikooli sportlased läbisid kaheosalise testi.

Kahe kuu jooksul osales testimises 129 vanemate vanuserühmade sportlast. Testid koosnesid kahest osast: FMS-uuring ja platvormil tehtav tasakaalu-uuring. Tagasisidena on iga sportlane saanud põhjaliku aruande, mis sisaldab kehaosade stabiilsuse ja liikuvuse, tugevuse, jõulisuse ning staatilise ja dünaamilise tasakaalu näitajaid.

Uuringu tulemusi on siiski vaja veel üksikasjalikult analüüsida ja hinnata. Meie partnerid ülikoolist valmistavad testide põhjal ette aruandeid ja teaduslike seminaride materjale ning tudengid kasutavad saadud materjali diplomitööde kirjutamisel.

Peamine järeldus, mida võib teha juba praegu, on see, et vigastusrisk on rohkem kui pooltel katsealustel. See on nii kõrge just ebapiisava liikuvuse ja lihaste ebasümmeetrilise arengu tõttu. Nagu diagrammilt näha, ongi kaks kolmandikku sportlastest punasest joonest vasakul (14 punkti või vähem).

Saavutussportlaste puhul on selliste murettekitavate tulemuste põhjuseid mitu: vähene liikumine ja varajane spetsialiseerumine noores eas, ebapiisav tähelepanu harjutustele, mis arendavad ja parandavad tugi- ja korsetilihaste seisundit.

Sageli ei ole treenerid niigi loetud väärtuslikke 1,5-tunniseid spordisaali treeninguid valmis kulutama ettevalmistusharjutustele. Enamasti keskendutakse põhiliselt tehnikale ja taktikale. Tulemuseks on liigne spetsialiseerumine. Ühetaoliste liigutuste kordamine toob kaasa ühe kindla lihasgrupi arengu. Koormuse suurenedes hakkavad need lihased domineerima ja järk-järgult mõjutama üldist liigeste ja skeleti liikuvust. Ühel hetkel, kui lihased annavad välja maksimumi, aga liiges, selle sidemed või vastandtoimelised lihased ei ole selleks valmis, võib väga kergesti tekkida vigastus.

Probleemi lahendamiseks on vaja eriti noorematel vanuserühmadel mitmekesist kehalist aktiivsust ning püsivat tööd tugilihaste ja liigeste liikuvuse arendamiseks. Selleks on Tallinna Ülikooli teadurid meie sportlaste jaoks koostanud soovitatavate harjutuste kompleksi, mille treenerid ja sportlased oma treeningprotsessi on lülitanud. Praegu võime loota vaid nende vastutusele ja iseseisvale tööle. Võimalusi lisaharjutusteks leitakse enamasti ainult vaba aja arvelt, mida tänapäeva sportlastel ja treeneritel ilmselgelt ei jagu. Õnneks saab enamikku harjutusi teha iseseisvalt enne treeningut või isegi kodustes tingimustes. Põhiline, mis soovitud muutuste saavutamist mõjutab, on sportlase soov ja sihikindlus.

Testimisest järelduvate teadmatusest tekkinud tagajärgedega tegeleda ja neid parandada on väga keeruline. Seda enam, kui ei ole piisavalt vahendeid ja aega. Meie spordikoolis jätkame kindlasti alustatud projektiga ja otsime vajadusel lisavõimalusi, et aidata sportlastel teadlikumalt treenida ning seeläbi vigastusi vältida. Toetame üldhariduskoolides kehalise kasvatuse tundide sisu ja mahu kriitilise vaatluse alla võtmist. Tallinna Spordikool on valmis osalema koostöös riikliku haridussüsteemiga andekate noorsportlaste ettevalmistuse teemal. Juhul, kui me üheskoos suudame kindlustada sportlastele lisaaega ettevalmistuseks, et toetada mitmekülgset füüsilist aktiivsust ja ettevalmistusharjutusi, siis hoiame tulevikus ära nii mõnedki vigastused meie noorsportlaste teel olümpiamedali poole.

Maksim Butšenkov

Tallinna Spordikooli juhataja